20 SEPTEMBER, RISTNA

Minul läks hammas verele juba pühapäeva õhtul, kui ma olin nõus esmaspäevaks kasvõi sõjaväelahte, kagu tuulega sõitma minema! Esmaspäeva hommikune tuul oli õnneks nii idast, et otsustasin siiski mandrile jääda. Kuuldavasti oli korralik slallivõistlus Katariinal peetud ning siinkohal õnnitlused Ernole! Lood muutusid paremaks esmaspäeva õhtul, kui Penny mulle helistas, et teisipäeval minek. Seekord siis 4 liikmeline ekipaaz, Penny, Taavi, Jaanus ja mina. Päeva esimene pool möödus minul võistlustele mõeldes frontloobi meelde tuletamisega, päeva esimene pooles tulid mõned täiesti talutavad katsed.

Foto: Jaanus Ree

Tunnetus läks lõpuks lausa nii heaks, et otsustasin, muidugi tänu Jaanusele ja pildisessioonile proovida ka üle pika aja tuplat. Kahjuks või õnneks 🙂 läksid esimesed kaks katset nii tuksi, et ülejäänud päevaks otsustasin millegi muuga tegeleda. Siin ka üks stiilinäide!

Foto: Jaanus Ree

Päeva lõpetasime päikesepaistet nautides ning pilte ja videot uurides. Tänud ja tervitused kogu reisikambale!

13-15 SEPTEMBER, TERE KATIA

Seekord külastas siis meie randu tormike Katia, kes lubas endaga kaasa tuua kuni 28 m/s puhuva tuule ning 6 meetrised lained. Teisipäeval Ristnasse jõudes oli puhus juba üsna korralikult, nii 16-20 metra ning laine oli ka üsna korralik. Purjed jäid enamustel 3,5-3,7 vahele, välja arvatud Erno, kes sõitis 4,0 ning Jack, kes katsetas 4,5 hakkama saada. Minu jaoks oli algus väga mõnus, sest kohe tuli paar korralikku backi ning sett tundus käes väga hea. Seekord kuidagi veivamisega oli raskusi, ma ei tea, kas mu lainevalik oli kehva, või siis oligi nii, et lained kukkusid suht kiirelt kokku.

Foto: Jaanus Ree

Õhtu veetsime Alari juures, kuhu laekusid ka päevakangelased lohesurfarid, kes pidasid päeval lainesõidus võistlust. Hommikul ärgates ja randa jõudes ootas ees päris karm vaatepilt. Ütleme nii, et kõigil vanadel ristnagurudel tuli klimp kurku, nähes, kuidas keset lahte sellised 5-6 meetrised lained täielikke closeoute tegid! Lainepoi näitas selleks ajaks juba keskmiseks 5,4 ja tippudeks 9,4 meetriseid laineid. Otsustasime, et ootame tuule vaibumist natuke ja siis lähme sõitma, mida aga ei tulnud, oli tuule vaibumine 🙂 Seetõttu murdusime ja läksime Ristnast natuke eemale, ühte teist lainesoppi testima. Ja loomulikult sai jälle selgeks, et ei ole vaja Ristnast ära ronida, see mis seal veepeal toimus, ei kannata isegi kommenteerimist. Jaanus esitas selle peale ultimaatumi ja nii ma 30 minuti pärast pidingi minema sinna kollide vahele. Kõik oli võimas …tuul….lained….pesumasin jne.

Foto: Jaanus Ree

Neljapäeval sai siis veel hommikul Väänas käidud! Tuult oli alguses 4,2-4,7le ning tingimused väga luksid. Kahjuks seda ei jätkunud väga pikaks, sest Vääna plika hakkas jonnima ja ma otsustasin peale 1,5 tundi, et selleks korraks aitab 🙂 Prognoose vaadates tundub, et ka seekord ei saa väga pikaks mandrile jääda! Kohtumiseni

07. SEPTEMBER RISTNA

Sai jällegi pikalt oodatud seda päeva ja piilutud päevade kaupa, kuidas see suund kiikus seal kagu ja lõuna vahel! Lõplikult otsustas mineku laineprognoos, mis näitas keksmiseks lainekõrguseks 3,5-4 meetrit. Kohale jõudes, siinkohale supertänud Ingvarile, kes küüti pakkus, ootas meid ees väga offshore ! Tuul puhus kuskilt kagu ja lõuna vahelt ning põhjalahest väljasõit oli paras piin. Tuult jagus niigi vähe sinna ning lainevahel oli absoluutselt tuuletu. Seetõttu veetsin oma päeva seal kivineeme tipus, kus laine ei olnud küll väga korrapärane aga kannatas siiski sõita ja eriti hüpata. Hiljem päeva lõpus kolisin veel Paabu lahte, kus natuke aega sai backi karatud ning kõvasti rullis sulistatud! Uus prognoos on juba silma särama pannud ……… kohtumiseni Ristnas!

28-29 AUGUST RISTNA

Lõpuks ometi jõudis kaua oodatud ja igatsetud Ristnasse minek kätte! Eesmärgiga anda sõidupäeval endast sada protsenti, otsustasin juba laupäeva õhtul kohale sõita! Õhtu möödus koos Martiniga muinastuld tehes ning siis varakult magama. Pühapäeva hommik oli esialgu vaiksem, kuid peale pikka jalutuskäikku sõjaväelahte oli kena 4,7 ilm kohale saabunud. Ikka uskumatult mõnus on see Ristna condition, kõik töötab ootuspäraselt ning iga lainega muutud aina paremaks.

Foto: Jaanus Ree

Seekord siis keskendusin eelkõige lainesõidutehnika tuunimisele ning hüppamine jäi selle tõttu tahaplaanile. Ei mäletagi selliseid sõidupäevi, kus kahe päeva jooksul oleks teinud vaid 3 frontloopi. Backe sai natuke rohkem punnitud ning kui Väänas hakkas juba tulema, siis Ristna tingimused vajavad tehnika ülevaatamist. Teise päeva jooksul filmiti kalda peal miskit TV 3 saadet, mis päädis sellega, et meid Jussi, Jaanuse, Egoni ja Pallega sunnita ka otsesaates lolle mängima 🙂 Eesmärk oli siis miskid “hõbepaberist” telgid kokku saada ja seda 12 m/s tuulega. Ütleme nii, et tiim Juss/Kris pani teistele pika puuga ära 🙂 Tervitused veel kõigile, kes kohal olid ning suured tänud Alarile, kes peale kahte pikka sõidupäeva kostitas mõnusa sauna ja värskete suitsulestadega! Kohtumiseni kodus!

Foto: Jaanus Ree

 

 

 

 

20. AUGUST NÕVA

Puhus jälle viimase kahe aasta tuuletrend, ehk siis kirdekas ja kui esialgu oli plaan Ristnasse kihutada, siis erinevate kohustuste kiuste lõpetasin koos Hobisurfi kuttidega Nõval. Sõiduks valisime siis kunagise Nõva surfilaagri toimumiskohast vasakule jääva lahesopi, kus esialgu tundus, et tuult nagu väga ei olegi. Mis muidugi osutus valeks, sest vette minnes 5,0’ga selgus, et oleks võinud rahulikult 4,2-4,7 olla. Tingimustest ka siis 🙂 tean, et paljud ootavad minu arvamust, selle spoti kohta! Kirdekas puhub siis enamvähem sideonshore suuna pealt ning üldine condition on selline suuremat sorti chop, mis niisama sõites võib pika peale ära tüüdata. Õnneks on sellel lahenurgal oma üllatus pakkuda, milleks on kaks suurt liivamadalikku, mis jäävad kaldast nii 300 meetri kaugusele. Mõlemad keeravad lained hüppamiseks ideaalse nurga alla ning tänu kiirele madalaks minekule on “kulbid” mõnusalt teravad. Nii ma siis veetsin seal terve päeva oma parema halsi frontloopi harjutades. Pühapäeval tuletas sinine kannikas ja selg tugevalt eilset sõidupäeva meelde 😀 Eritänud lähevad siit veel Välgule ja kogu meie reisiseltskonnale!

SURFI ABC

Sügistuuled on kohe-kohe ukse taga ja kõigi surfarite hinges kripeldab see järjekordse sõidupäeva ootusärevus. Eesmärgiga aidata muuta need sõidupäevad veel ägedamaks/lahedamaks, alustame see nädal põhjaliku 10 osalise web tutorial’iga. Vaatame üle varustuse seadistuse, põhilised sõidutehnikat puudutavad küsimused ning loomulikult heidame pilgu lainesõidu ja hüpetemaailma! Esimene chapter ilmub juba sellel neljapäeval!!

HIIUSURFI LAAGER

Juba sellel nädalavahetusel toimub kaua oodatud Hiiusurfi laager! Surfikool võtab sellest mõnusaks ja hubaseks kujunenud laagrist osa ning kohapeal on võimalik, lisaks tavakoolitustele, endale  tellida põhjalikum koolitus. Kellel on sellise koolituse vastu huvi, siis soovituslik oleks see endale ette ära broneerida, milleks tuleks saata meil aadressil surfifoto@gmail.com või helistada 56 32 5751

 

Kohtumiseni Hiiumaal

Hiiusurfi laager 2010

VÄÄNA 12.07

Eikusagilt ilmunud suvine Vääna prognoos ajas meeled juba pühapäeva õhtul ärevaks. Natuke küll muretsesin oma liigesest väljas käinud hüpeka pärast aga no selline soe ja tuuline ilm oli parim, kus testida, kuidas jalg vastu peab! Randa jõudes käis kõva sebimine purjesuuruste vahetamisega, sest justnagu oli tõstnud ja kõik tulid 4,7 kaldale rigama. Ma ise küll kõhklesin aga läksin siiski 5,0 peale. Esimesed kaks triipu merele olid masendavad, tuul oli jube puhanguline ja no pigem tuli tiksuda kui sai sõita! Kaldale tagasi ja sai 15 mintsa tüüpilist Vääna parklavirinat olude üle aetud. Siis käis klõps ja meri muutus palju kenamaks vaadata, otsustasin, et lähen proovin uuesti ja no halleluuja, mõnus ühtlane tuul ja mu 5,0 oli täpselt full poweris kuni sõidupäeva lõpuni. Alustan siis päeva naelast… olin juba nii mõnedki korrad backloopi proovinud see aasta aga kuidagi ei sobinud mulle see Vääna nurk ja enamus olid ikka korralikud alakeeratud crashid. Pidevalt oli tunne, et hüppel jäi 3 meetrit kõrgust puudu. Ja siis ta tuli, selle aasta esimene backi jaoks ideaalne nurk, mis viskas ikka kõrgemale õhku ja alla tulles kenasti nina ees rinnuli vette ja nagu kork püsti tagasi uuuuuhhh.. Back on ikka see õite magus 😛 Maandudes teretasin Niinet, kes oli nagu eikusagilt ilmunud ja tegi veestarti kaks meetrit minust allatuult. Teine meeldejääv trikk oli üks mõnusalt kõrgelt tehtud forward, mille oleks küll võinud tiba rohkem püsti maanduda aga no ajas oma asja ära ja tõi naeratuse näole. Nüüd edasi jälle koolitama ja siis reedel, kui prognoos peab, saab äkki tagasi koju…….Ristna igatsen sind!!