Minul läks hammas verele juba pühapäeva õhtul, kui ma olin nõus esmaspäevaks kasvõi sõjaväelahte, kagu tuulega sõitma minema! Esmaspäeva hommikune tuul oli õnneks nii idast, et otsustasin siiski mandrile jääda. Kuuldavasti oli korralik slallivõistlus Katariinal peetud ning siinkohal õnnitlused Ernole! Lood muutusid paremaks esmaspäeva õhtul, kui Penny mulle helistas, et teisipäeval minek. Seekord siis 4 liikmeline ekipaaz, Penny, Taavi, Jaanus ja mina. Päeva esimene pool möödus minul võistlustele mõeldes frontloobi meelde tuletamisega, päeva esimene pooles tulid mõned täiesti talutavad katsed.
Tunnetus läks lõpuks lausa nii heaks, et otsustasin, muidugi tänu Jaanusele ja pildisessioonile proovida ka üle pika aja tuplat. Kahjuks või õnneks 🙂 läksid esimesed kaks katset nii tuksi, et ülejäänud päevaks otsustasin millegi muuga tegeleda. Siin ka üks stiilinäide!
Päeva lõpetasime päikesepaistet nautides ning pilte ja videot uurides. Tänud ja tervitused kogu reisikambale!
Ma kuulsin jah, et väänas oli ka ok olnud. Aga no nüüd on jälle millest kirjutada 🙂 see suvine ikaldus on õnneks läbi! Õnnesoovid sulle supertulemuse eest ka loomulikult Vääna veivi võistlustel!
Btw, eileõhtune Väänagi oli üle ootuste, hüppelainet jagus ja suund hea.
10 punni Kris, et päevikule elu sisse oled puhunud!