Seekord külastas siis meie randu tormike Katia, kes lubas endaga kaasa tuua kuni 28 m/s puhuva tuule ning 6 meetrised lained. Teisipäeval Ristnasse jõudes oli puhus juba üsna korralikult, nii 16-20 metra ning laine oli ka üsna korralik. Purjed jäid enamustel 3,5-3,7 vahele, välja arvatud Erno, kes sõitis 4,0 ning Jack, kes katsetas 4,5 hakkama saada. Minu jaoks oli algus väga mõnus, sest kohe tuli paar korralikku backi ning sett tundus käes väga hea. Seekord kuidagi veivamisega oli raskusi, ma ei tea, kas mu lainevalik oli kehva, või siis oligi nii, et lained kukkusid suht kiirelt kokku.
Foto: Jaanus Ree
Õhtu veetsime Alari juures, kuhu laekusid ka päevakangelased lohesurfarid, kes pidasid päeval lainesõidus võistlust. Hommikul ärgates ja randa jõudes ootas ees päris karm vaatepilt. Ütleme nii, et kõigil vanadel ristnagurudel tuli klimp kurku, nähes, kuidas keset lahte sellised 5-6 meetrised lained täielikke closeoute tegid! Lainepoi näitas selleks ajaks juba keskmiseks 5,4 ja tippudeks 9,4 meetriseid laineid. Otsustasime, et ootame tuule vaibumist natuke ja siis lähme sõitma, mida aga ei tulnud, oli tuule vaibumine 🙂 Seetõttu murdusime ja läksime Ristnast natuke eemale, ühte teist lainesoppi testima. Ja loomulikult sai jälle selgeks, et ei ole vaja Ristnast ära ronida, see mis seal veepeal toimus, ei kannata isegi kommenteerimist. Jaanus esitas selle peale ultimaatumi ja nii ma 30 minuti pärast pidingi minema sinna kollide vahele. Kõik oli võimas …tuul….lained….pesumasin jne.
Foto: Jaanus Ree
Neljapäeval sai siis veel hommikul Väänas käidud! Tuult oli alguses 4,2-4,7le ning tingimused väga luksid. Kahjuks seda ei jätkunud väga pikaks, sest Vääna plika hakkas jonnima ja ma otsustasin peale 1,5 tundi, et selleks korraks aitab 🙂 Prognoose vaadates tundub, et ka seekord ei saa väga pikaks mandrile jääda! Kohtumiseni
SURFIKOOL 