Nüüd on ta siis kohal, lubatud, suur hooajaeelne “Surfifoto” konkurss. Tänu viimase aja trendile, et meie randades on vahest kaameraid kaldal sama palju, kui surfareid vees, korraldab Surfikool kõigile fotohuvilistele konkursi. Esimese hooga paneme üles konkursi reeglid, nii et hakake aga pilte saatma. Esmaspäeval 22. veebruaril paneme üles auväärsete züriiliikmete nimed ning kogu auhinnakapi sisu!
“Surfifoto” konkursi reeglid.
- Fotokonkurss “Surfifoto” on alates 17. veebruarist kuni 12. märtsini toimuv konkurss, mida korraldab Surfikool.
- Konkursile ootame fotosid, mis on seotud surfi ja surfamisega.
- Konkursil võivad osaleda kõik huvilised.
- Konkursil osalemiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
- Võistlustöid saab esitada vaid tööde autor
- Võistlustööd tuleb üles laadida meiliaadressil surfifoto@gmail.com
- Maksimaalne fotode arv ühe osaleja kohta on 5 fotot.
- Pildile tuleb lisada pildiallkiri, mis sisaldab infot foto tegemise asukoha ning tingimuste kohta.
- Foto pikem külg peab olema vähemalt 2000 px
- Foto tihedus on vähemalt 300 ppi
- Võistlustööd ei tohi olla digitaalselt töödeldud, välja arvatud minimaalne kontrastsuse-, heleduse- ja värvikorrektsioon ning vähene lõikamine.
- Võistlustöö esitamisel kinnitab autor, et omab kõiki õigusi piltidele.
- Võistlustööde esitamisega konkursile annab autor Surfikoolile loa kasutada pilte surfi tutvustamise eesmärgil Eestis ja väljaspool Eestit.
- Korraldajatel on õigus eemaldada fotokonkursilt tööd, mis ei vasta reeglitele või konkursi temaatikale.
- Finaali jõudnud fotod valib välja Surfikooli poolt koostatud zürii, kuhu kuuluvad kolm fotograafi ning kolm purjelaudurit. Finaali jõuavad 15 parimat fotot, mis võistlevad auhinnaliste kohtade eest. Auhinnalised on kolm esimest kohta. Finaali jõudnud fotod laetakse üles Surfikooli netilehele ja Surfikooli Facebooki fännilehele, kus kõigil on võimalik hääletada oma lemmikute poolt. Zürii langetab finaali jõudnute osas oma otsuse 1. märtsil, millega lõppeb ka fotode saatmise periood.
- Võitjad saavad auhinna kätte isikut tõendava dokumendi alusel.
- Foto laadimisega konkursi keskkonda kinnitab osaleja, et ta:
- on tutvunud kõigi konkursi reeglitega,
- aktsepteerib kõiki konkursi reegleid ja ei oma konkursi raames mis tahes pretensioone selle korraldaja suhtes,
- annab võidu korral oma nõusoleku nime avaldamiseks meedias, PR-kampaaniates jms üritustel ilma selle eest täiendavat tasu saamata ja vastavat kokkulepet sõlmimata.
Head osavõttu!!
SURFIKOOL 
Selgituseks AP tähelepanekutele. Töötluse puhul on kõik mainitud tegevused täiesti lubatud. Pigem oli digitöötluse nõue seotud pildi enda ümberlõikamisega. Näiteks objektide ringipaigutamine pildil jne. Pildi kvaliteeti puudutavad nõudmised sai pandud sellised, kuna plaanis on parimad fotod välja printida. Lõpetuseks tahan veel öelda, et eesmärgiks on ikkagi kõigile fotohuvilistele anda võimalus oma pilte laiemale publikule näidata ja lisada konkursi näol asjale natuke vürtsi!
Vahur ära muretse, põhiline, et pilt oleks oma ja sa ei oleks oma hüpet photoshopis neli meetrit kõrgemaks teinud 🙂
tingimused on sellised nagu riigihankes :), minul kui pühapäevapildistjal kulub ennem pool päeva kui aru saada üldse mida nõutakse
Tänan vastukaja eest. Täpsustan need nõuded homseks ja lisan siia kommentaarina. Pean natuke konsulteerima seda konkurssi nõustavate fotograafidega!
paar tehnilist märkust:
300ppi on lihtsalt faili puhul sisutu metadata, mis ei näita mingilgi moel kvaliteeti. paberil esiatud tööde puhul saaks ppi’st rääkida, kuna ainult paberil on olemas füüsilised mõõtmed tollides. faili puhul võite ise kõigile saabunud failidele panna kasvõi 30000ppi.
mis on digitöötlus? sellele EI OLE olemas üldtunnustatud vastust. see on igikestev vaidlusteema kõigis fotofoorumites. asi selles et reaalselt algab digitöötlus fotoaparaadis sees, iga fotokatootja omab erinevat algoritmi mis sensori info jpg-ks tõlgendab või sama lugu raw konverterite puhul. ehk siis by defnition ei ole olemas digitaalselt töötlemata digifotot.
ja “vähene töötlemine” ei ole ka mingilgi moel arusaadav termin. käin kõik fotod üle nii:
– enamuse piltide puhul tuleb horisont sirgeks ajada, mere puhul hakkab paarikraadinegi kalle häirima.
– tõmban paika histogrammi mustad ja valged otsad
– korrigeerin white balance
– mudin tone curve, nii et olulised detailid eristuksid
– tapan mõne sensoritolmu pleki, kui see on häiriv.
– tihti parandan vignette
– vahel veel miskit
enne võistlustöö saatmist tahaks omdada aimu, kas minu fotod on liigselt digitaalelt töödeldud.
kuigi peale sellist irisemist ja korraldaja kritiseerimist pole mul vist erilist lootust 🙂
enivei, tänuväärne ettevõtmine.