Poole kolmest siis rannas ning otsustasin jällegi minna peale ranna linnapoolsest otsast, kuna viimased korrad on näidanud, et seal tuul ühtlasem ja laine suurem. 5,0 ja full power nämma, laine oli kohati ikka väga suur ning sai väga hästi veivata, kuigi ise keskendusin jälle backile. Vaja ju võistlusteks kontrolli alla saada, nii et jebisin backi viimase kolmandikuga, ehk maandumisega. Siiani mul viga olnud, et keharaskus jääb suts liiga ette ja maandumisel läheb puri ette käest ära. Proovisin siis enne maandumist viia keha nii taha kui võimalik ja tundus, et see ongi ravim mu vea vastu. Tänu korralikule paugule ja superrampidele tulid mõned katsed ikka nii kõrged, et ülevalt alla vaadates tahtsid silmad vägisis kinni minna ja näpud poomist lahti lasta!! Vahepeal sõitsime koos Little Tomiga ja ei suutnud ära imestada osade settide suurust 🙂 kokkuvõtteks võib öelda, et väga mõnus päev jälle!