31. september – 4 august

Otsustasin siin mitme inimese palvel, et hakkan taas  sõidupäevikut pidama. Mõnes mõttes on mu vette naasmine nagu väike comeback, nimelt veetsin alates eelmisest sügisest 9 surfivaba kuud. Ristnas saadud jalavigastus pani sõitmisele sellise paugu, et nüüd koosnevad päevad eelkõige vana, õpitu meeldetuletamisest!

Vääna 31 sept.

Randa jõudsime Madisega ühe paiku ja Väänale nii omaselt, ei olnud lubatud tuult veel kuskil. Seetõttu otsustasingi esimesena kaamera taha istuda ning filmisin esimesed tund aega. Poole kolme paiku tõstis ning 5,0/70 kokku ja vette…. hmmm esimesel triibul endalegi üllatuseks täiesti puhas stalled forward ning sinna otsa peeeeeaegu maandutud back. Teisel triibul kordus sama kava, tundub igaljuhul, et forwardit pole ära unustanud, võibolla tuli puhkus isegi kasuks, kuna maandun nüüd palju puhtamalt. Igaljuhul läks päev iga minutiga aina paremaks ning (ok ma küll ei käi väänas palju) aga viimati nägin nii head lainesõidu tingimust väänas aastal 2005!

Ristna 2.september

Väga paljulubava prognoosi peale kihutasime Penny ja Arboga 10:30 praamiga Ristna. Kuna lubas väga head lainet ning sideoffshore tuult, siis otsustasi proovida Penny lahkel loal Fanaticu Twinfin 84. Tunnistan kohe üles, et päeva esimene pool oli päris jube, nimelt ei oska ma vist nii suurte laudadega enam sõita, seda siis vähemalt kõva tuule puhul. Kaalun hetkel 69,5 / 71 kilo vahel ning sellise 4,2 ilmaga osutus sõitmine väga piinarikkaks. Kogu vasakpoolne lainetsoon oli chopine ning enamus energiat kulus laua vees hoidmiseks. Alles siis, kui esimesed liinid tekkisid lahe paremasse poolde, algas minu jaoks päeva mõnusam osa. Õnneks oli seal nurga taga ka tuult vähem, nii et pikimad lainesõidud viisid  “maakera” kivist kaugele kaugele mööda! Sellises tingimuses tulid ka twinfini eelised välja ning see on mega, kuidas laud teeb võimalikuks lainel püsimise ning järsud ja vertikaalsed cutbackid!! Tänud Arbole küüdi ning Pennyle laua eest!

Ristna 4.september

Ehee, tagasi koju, seekord praamil väga palju tuttavaid nägusid, kaasa arvatud siis pro sõitjad Dagan ja Menegatti, kes siin Z uimesid testimas. Prognoos oli selle nädala magusaim, nii et ootused olid kõrgele seatud. Kohale jõudes aga ………………… NULLLL. Lainet oli ainult vasakul ning seegi selline korrapäratu ja chopine. Esimesel sessioonil vees ei tulnud nagu midagi, peale paari ilusa kõrge forwardi. Lisaks hakkas valutama vasaku jala tald, mis ei tahtnud üldse painduda ega lubada mul bottomeid teha. Ronisin selle peale kaldale ning peale pika valuvaigisti otsingu peale(eritänud Jussile) kobisin tagasi vette. Seekord siis juba mõnusam, kõva otsimise peale leidsin päris palju mõnusa suurusega laineid, mis viisid jälle “maakera” kivist mööda! Lisaks õnnestus tavapäratu protsendiga ära maanduda aeriale, mis tegid tuju kuidagi eriti heaks ning panid jalavalu unustama. Peale sõidupäeva arutasime Jussiga, et meie, kes me pikalt vigastatud oleme tunneme vist teistest natuke rohkem rõõmu ka kehvematest päevadest, kuna omal jalal veest välja saamine on juba väike saavutus :)) Nüüd kus ma seda päevikut kirjutan on sellest väiksest valust jalatallas saanud nelja päevane lonkamissessioon ning lootus vette tagasi pääseda alles nädala lõpul! Õnneks täna koolitus, kus saab vähemalt korra vee äärde!

Advertisements

Posted on september 8, 2009, in Päevik and tagged . Bookmark the permalink. 31. september – 4 august kommenteerimine on välja lülitatud.

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: